Värvid

Värviringis on kolm põhivärvi ehk PRIMAARVÄRVI.
Need on KOLLANE, PUNANE,SININE

Põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse segu- ehk kõrval- ehk SEKUNDAARVÄRVID

Punane + kollane = oranz
Kollane+ sinine = roheline
Punane + sinine = violett

Värviringis asuvad vastamisi vastandtoonid ehk TÄIENDVÄRVUSED ehk KONTRASTTOONID
Punane - roheline
Kollane - lilla
Sinine - oranz

Värvid ja emotsioonid

Värvid mõjuvad meile igal eksisteerimise tasandil: füüsilisel, emotsionaalsel, vaimsel. Värv on saanud üheks peamiseks 21.sajandi teraapiavormiks.

Me kõik sõltume värvidest, mis on osa meie igapäevaelust. Värvid on kõikjal, olgu siis erinevates materjalides, kangastes, taimedes vms.

Värvid, mis meile meeldivad, on justkui osa meist endist. Õige värvivalik võib meile tuua harmooniat, rahu ja naudingut, muuta meid energiliseks ja elujõuliseks. Või siis vastupidi – võõraste, meile sobimatute toonide kasutamisel võivad suureneda stress ja agressiivsus, süveneda terviseprobleemid ja halb enesetunne.

Lilla

Lilla on tugeva energiaga värv, mis sümboliseerib toredust, luksuslikkust, ja kirge.

Violetset värvust seostatakse tarkuse, müstika ja maagiaga. 

Ristiusus on violetsel kahetsuse ja meeleparanduse tähendus.

Rokokoo ajastul oli lilla moes – aga loomulikult pastelsetes toonides nagu kõik teisedki värvid sel ajal.

Tais riietub lesk purpurisse, et leinata kaotatud abikaasat.

Läänemaades on violetne seotud müstika ja vandenõuga.

 

    

Sinine

Sinine sümboliseerib rahu, harmooniat ja tasakaalu. Sinine on vaikuse, konservatiivsuse ja truuduse sümbol. Samuti sümboliseerib sinine taevast, vett ja jahedust. Sinine on tõe värv, kuna pärast pilvede hajumist tuleb alati esile sinine taevas, vihjates avalikuks saanud tõele.

SININE rahustab meeli , lõõgastab närve, aeglustab mõttetegevust. Sinine on rahu ja harmoonia.

 

Punane

Punane on üks põhivärvidest.

Punase vastandvärvus on roheline

.Punane on vere, tule,  jõu ja sõja. Samas sümboliseerib punane ka armastust ning kõike sellega seonduvat (näiteks kirge).

Punane märgib ka ohtu, põnevust ja kiirust. Ka sportautod on seetõttu tihti punased.

1970

1970ndad propageerisid jätkuvalt väga kõhna figuuri, naine oli välja venitatud ja teibasarnane. Saadi teadlikuksanoreksiast ning tähelepanu objektiks oli tselluliit.Kümnendi lõpus tuli diskostiil, mille lemmikuteks olid siidist bokseršortsid ja kõrged kontsad, haaremipüksid ja leopardid, tibatillukese looriga Hollywoodi kübarad, ning nahkpüksid, mida kanti kõrge kaelusega pitspluuside ja madalate kingadega.1970ndatel puudus vajadus kanda rinnahoidjat, aga isegi kui figuur seda lubas kardeti sellest loobuda.
Nagu ka praegu oli ka 1970 aastatel vaimustus retromoest. Retromoe juurde kuulus toestatum pesu ja tripihoidjad. Tehti ka elastsest puuvillast pesukomplekte.Peakatetest olid populaarsed sallid, liibuvad mütsid ja turbanid.


Soengud-Vahvlilokid olid 1970ndate juustemoes püsinähtus.Peenikesed patsid olid samuti populaarsed ja neile lisaks või nendega koos kasutati kangast punutud patse.Juustevärvidest olid popid punakad toonid, eelkõige erksad, väga kunstlikud värvid, ja come-backi tegi henna.Järguline lõige tuli kõikvõimalikes variantides.


Meik- Meik oli tavaliselt loomulik, sagedamini siiski väga värvikas, tugevasti rõhutatud näojoonte ja väga peenikeste kulmudega. Värvid olid tihti dramaatilised, huuled tulipunased või tumedad, peaaegu mustad. Terve silmakoobas toonitati lauvärviga. 1970ndate lõpul kasutati kulmude all heledamat värvi, terve kümnendi oli ka populaarne huuleläige.

1950

1950 aastate stiil on bastellvärvides. 

Soengud on lühikesed, kuid lokitud. Juuste värviga pidi sobima huulevärv. Moes olid lopsakad huuled, seega naised üritasid igasuguste imevahenditega neid suuremaks muuta. Ilme pidi olema aristokraatlik, sellega kaasnes jällegi hele nahatoon.

Meik- ei saadud üle ega ümber lainerijoonest silmadel, kulmud olid peeniksed ja pikendatud ning ripsmed tugevalt värvitud. Värvid olid liiga silma torkavad ja kasutati tugevalt.Ilmusid esimesed ühekordselt kasutatavad huulepulgad. Ka aluskreemid, mis muutsid naha parajalt niiskeks ja andsid sellele õige värvisügavuse

Moesuunaks oli naiselikkus seega  olid prillid kui aksessuaarid ja klõpsuga kõrvarõngad, kallid ehted ja prossid. Kleidid taljesse töödeldud kuid moodi tuli paisutatud vorm. Neiud pidid hakkama kandma sukkasid kui nad soki kandmise east välja kasvasid. Püksid ulatusid ikka veel vööni ja olid sirge lõikega. Nii kübarad kui tikk-kontsad lisasid moele rafineeritust. Dekaadi lõpu poole leebus range nõue kanda kübarat, kotti ja kindaid.

Chanell tegi come-back'I kostüümidega. Koos šanellkostüümiga tõi ta 1957 moodi kuldse ketiga käekoti.

Juukseid muudeti pidevalt- kord kammiti juuksed taha, siis värviti, tupeeriti, lõigati žiletiga, kanti lahtisena või panti üles.Juukseid toonitati, triibutati ainetega, mis polnud selleks üldse mõeldud. Lühike juus oli jätkuvalt populaarne, mida kanti mitmes erinevas soengustiilis.Tupeeritud soeng sai ülipopulaarseke üle kogu maailma. 

1960

1960 aastatel toimusid ühiskonnas muutused, sexrevolutsioon, massikommunikatsioon ja elavnes tarbimiskultuur. Tuli meelemürk LSD ning sellega seoses Beatlite käik. Omakorda muutus stiil. Moodi tuli rohkem mustreid.Kunstkangaid ja rõivaid oli võimalik toota odavalt. Tõeline murrang moes oli mini.Keha vabastati piiravast kummist ja elastikust ning lõpuks ometi võis näidata reite ülaosa. Figuuri vormivad püksid ja sukkpüksid - Miniseeliku loojaks peetakse Mary Quanti. Saapad olid tavalielt üle põlve. Kanti pikki sirgeid mantleid, viltkaabusid ja levis unisex riietus.

Moodi tulid teksad, aga need olid ainult teisitimõtlejate riietus.

Soengud- tüdrukud kandsid parukaid, moes olid juukselehvid koos juustega. Juuksevärvid oli ikka veel väga silmatorkavad.Populaarne oli lühike soeng, ka teismelised armastasid lühikesi juukseid. Pikad sirged juuksed olid samavõrd populaarsed, mis võisid olla salgulised ja väikese tukaga.

Kosmeetika- Ideaaliks olid tohutu suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja suured heledad lopsakad huuled.
Meik muutus üha julgemaks- litrid piki silmalaugu, maaliti silma ümber liblikatiibu või laiendati maalingut üle terve näo.

FLOWER POWER

Ühiskonnast lahku löönud hipid moodustasid kolooniaid, mille liikmed hülgasid üldtunnustatud eluviisi, käitumisnormid ja rõivastuse. Nad propageerisid lihtsust, siirust ja loomulikkust ning täielikku seksuaalset vabadust. Katsetati ka niinimetatud psühhedeelilise (narkootikumide põhjustatud elamustest ja visioonidest inspireeritud) muusika, kunsti ja luulega.

1960-Popkunsti kümnend

1940

Stiil muutus väga ökonoomseks, kõrgmood taandus ning riietele tuli poliitiline tähtsus. Sellele vaatamata riietusid prantslannad väga moodsalt, kohati isegi naeruväärselt. Kanti kuni 50 cm kõrguseid kübaraid, erksavärvilisi riideid, pikki juukseid ja lühikesi seelikuid.

Ökonoomsusele kindlaks jäänud naiste kleidid olid taljest sisse võetud, sest naisel pidi olema peenike talje. Moodi tulid vööga ümber mähitavad jakid ning kanti juuksevõrku.

1940. aastatel ei olnud korsetid nii äärmuslikud nagu varem ja uut tüüpi korsett "herilane" oli mõeldud ainult pihal kandmiseks, mõningaid olid ka seljalt nööritavad, see oli tõestatud, väga ebamugav ja jäik riideese, mis lükati kindlalt kõrvale. Tuli mugav satiinist tripihoidja, millel olid terava toestiku asemel tepingud ning haakide asemel tulid kasutusele tõmblukud. Sõja-aastatel tutvustati kummist korsetti, kuid see oli äärmiselt ebapopulaarne.

1940ndatel jätkus naiste hulgas Veronica Lake‘ i loodud peek-a-boo-soengu jäljendamine. Samuti muutusid populaarseks rullidesse keeratud- või ülespandud juuksed. Et muuta soenguid vaheldusrikkamaks, kasutati tihti šinjoone. Eriti moodsad olid püsilokid ning kanti turbanit.

Meik oli lihtne- hoolitsetud kulmujoon, palju puudrit, lopsakad punased Amori vibuna kaarduvad huuled.Kümnendi lõpul propageeriti loomulikumat välimust. Rõhutati silmi, huuled värviti heledamaks. Hakati tootma kunstripsmeid ja lainereid. Kasutusele võeti karipsmekoolutaja ning moodi tuli kunstsünnimärk.

         

Juugend 1870-1910

Juugend on kunsti ja arhitektuuri stiil, mille kõrgaeg oli 1890-1905 ning mis algas Inglismaalt ning levis lõpuks üle Euroopa.

Juugend protestib masstoodangut. Tuleb arvamus, et masstoodanguga kaasneb ka halb kvaliteet, seega järjest hinnalisemaks muutuvad disainerkleidid.

Olulised on siluetid ja voolujoonelisus ning samuti tõstetakse esile käsitööd.

Juugendi ajastul pidid olema kõik ühes stiilis(majad, tarbeesemed, nõud, eluruumid ning inimesed sealhulgas)

Arhitektuuris oli läbivaks krohviga katmata tellisseinad ning värvipinnad nii eluruumides, majade välisfassaadidel kui ka inimeste riietuses olid erksad.

Belle Epoque 1870-1914

See oli Prantsusmaa rahu ja optimismi ajastu. Seda perioodi iseloomusas tööstuse kiire areng ja rikkalik kultuurielu. "PARIIS LÕBUTSEB" ehk kunstnikeklass oli valitsev(vaimne eliit)

Sellel ajastul valitses uus ideoloogia. Naised hakkasid kandma meesteriietest inspireeritud rõivaid. Kui varem pole aluspesule suurt rõhku pandud, siis nüüd muutub aluspesu väga tähtsaks. Moodi läheb printsesslõige. Kleidid on rohkem ühes tükis. Jalanõudest kandi kõrgeid kontsi. Juuksed olid väga lokilised. Peakatted muutusid tillukesteks. Päevitus oli vulgaarne ja endiselt oli hele nahk kõrgklassi tunnus.

Kui Rokokoos valitsesid pastellsed heledad toonid, siis nüü lähevad moodi erksad värvid.

1880-1890- Ratsionaalne kleit

Läks moodi esteetide liikumise ajal, kui hakati olema toretseva riietuse vastu. Korsette ei kantud ning aluspesu kaalus vähem kui 3 kg. Kanti ainult pärastlõunal umbes kella 5 ajal (tee ajal) või mitte väga pidulikul õhtusöögil.

S-korsett 1890-1900

Põhieesmärk oli, et rind oleks võimalikult ees ja tagumik taga. Paralleelselt S-korsetiga kanti tüllist või siidist kleite, suleboad, sulgi kübaral ning pikki küünanukini ulatuvaid kindaid.

Rokokoo 1715-1774

Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Oli enim levinud Prantsuse õukonnas.

Riietus-18.sajand muutis mehed naiselikeks, naised aga hakkasid sarnanema mukitud nukkudega.  S-kujulised kleidid, kolmnurkne sügav kaelus, korsett, võrudest alusseelik- seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees, jäigad pitsvarrukad, õrnad lehvikud, peakatted ja õlasallid.

Värvidest olid moes pastelltoonid. Moes olid triibud ja lillemustrid. Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste seelikuga harmoneeruvat siluetti.

Soengud olid tõstetud kõrgusesse ja olid täidetud lintide ja sulgedega. Juukseid pesti harva (pesemine ei kuulunud heade tavade hulka). Selle asemel puuderdati ennast ja kasutati tugevaid lõhnaõlisid.

Interjöör ja arhitektuur- baroklik laad, interjöörist kaob rangus ja raskepärasus, interjööris levis palju õrnades toonides maalinguid, kasutati palju peegleid ja kristalllühtreid mis muudak koos küünlaleegiga vaatepildi muinasjutulisemaks ning tapeedid olid lillelised. Mööbel oli väiksem, kergem ja järjest elegantsem.

Moodi tulid nipsasjad ning Rokokoo stiilis siseruum oli tavaliselt võluv ja intiimne.

Ampiir stiil 1800-1830

Ampiirstiil sai alguse 19 sajandist. on klassitsismi järeltulija - pidulik,majesteetlik, sõjalis-triumfaalne stiil, mis jäljendab Roomaimpeeriumisuursugusust ja uhkust.

Riietus- tülliline, vöökoht rindade all, naistel oli paljastav dekoltee, moes olid puhvis varrukad, kanti sulgedega peaehteid, musliinkleidid, väikesed volangid, päikesevari ja lehvikud, õhukesed jalanõud, sallid.

Interjöör-Interjööri disainis kasutatakse rikkalikult sõjaembleemide motiive. Vormid on massiivsed ja lihtsustatud,rõhutatakse monumentaalsust. Mööblil võis leida palju kullatud pronksdetaile.